Avalik haldus ja valitsemine

Komisjoni tehnilise toe põhieesmärk on parandada avaliku halduse tulemuslikkust. Tõhus, paindlik ja tulemuslik haldus on riigi usaldusväärse juhtimise eeltingimus ja majanduskasvu peamine edasiviiv jõud.

Hästi toimiv avalik haldus on kindel platvorm ettevõtete arendamiseks ning tagab kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetsed teenused, mis omakorda meelitab ligi investeeringuid. Samuti on see keskne vahend valitsuse töö struktureerimiseks ja poliitiliste suuniste elluviimiseks.

TOETUSE NÄITED

• Ministeeriumide tegevuse koordineerimine, et parandada valitsusasutuste dialoogi avaliku poliitika kujundamisel ja rakendamisel
• Struktuuride ja protsesside parandamine, et kujundada tõenditel ja analüüsil põhinevat avalikku poliitikat
• Õigusaktide kodifitseerimine ja kavandamine, et tagada õigusraamistiku nõuetekohane ülesehitus
• Tugeva valitsemis- ja järelevalvesüsteemi väljatöötamine, et korraldada reformide rakendamise järelevalvet

Tugev ja tõhus riigivalitsemine on reformide rakendamise eeldus ning reformide juhtimine on riigihalduse keskne element. Tõhusa avaliku halduse tagamiseks on sageli vaja tugevdada juhtimist, koordineerimist ja planeerimist keskvalitsuse tasandil. Muudatused võimaldavad korraldada reformide tõhusat järelevalvet ja tuvastada varakult strateegilisi probleeme. Komisjon aitab ELi liikmesriikidel arendada tõhusat valitsemist nii strateegilisel kui ka tehnilisel tasandil.

TOETUSE NÄITED

• Selliste haldustavade rakendamine, mis põhinevad tänapäevasel kasutajakesksel lähenemisviisil, nagu elusündmustega arvestamine ja kliendi teekonna kaardistamine
• Haldustoimingute lihtsustamise strateegiate ja meetmete väljatöötamine ja rakendamine, et vähendada bürokraatiat kodanike ja ettevõtjate jaoks
• Toimimise läbivaatamine, mis võimaldab liikmesriikidel analüüsida oma avaliku sektori poliitika olulisi valdkondi, et suurendada nende tõhusust ja tulemuslikkust

Haldusasutuste digipööre on viis, kuidas pakkuda kiiremaid, odavamaid ja paremaid teenuseid. E-haldusega paraneb tõhusus ning suureneb kasutajasõbralikkus ja juurdepääsetavus. Samuti aitab see edendada eetilisi tavasid ja vähendada korruptsiooniohtu.

E-halduse arendamise eesmärk on luua tugev e-haldussüsteem. Kui otsustus- ja järelevalveorganid on loodud, saavad ELi liikmesriigid määratleda oma strateegiad, struktuurid ja raamistikud ning alustada nende rakendamist. E-halduse tulemuslikkus sõltub suurel määral ministeeriumide koostööst, see eeldab haldusprotsesside üldist lihtsustamist kõigis talitustes, et vastata kodanike vajadustele.

TOETUSE NÄITED

• Haldusasutustes uute digitehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine, et kõrvaldada IT-süsteemide koostalitlusvõime puudusi
• Selliste teenuste parandamine, mida ELi liikmesriikide haldusasutused osutavad kodanikele, ettevõtetele ja teistele haldusasutustele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (nt tehisintellekt) kaasabil
• Digitaalsete valitsemissüsteemide väljatöötamine ja asjakohase juhtimisraamistiku loomine

Tõhusal kohtusüsteemil on tähtis roll õigusriigi põhimõtte ja ELi põhiväärtuste kaitsmisel. See on ka investeerimis- ja ettevõtlussõbraliku keskkonna oluline struktuurielement, seepärast on liikmesriikide kohtusüsteemi tõhususe parandamine ELi prioriteet.

ELi liikmesriigid teevad reforme, et muuta oma kohtusüsteemi tõhusamaks. Komisjon pakub neile praktilist tuge, et parandada riiklike institutsioonide suutlikkust viia ellu kohtusüsteemi reforme. Komisjon hõlbustab ka parimate tavade vahetamist ELi liikmesriikide vahel.

TOETUSE NÄITED

• Kohtumenetluste kestuse lühendamine, pooleliolevate kohtuasjade lahendamise määra suurendamine ja kohtuotsuste täitmise tõhustamine
• Kohtutele juurdepääsu parandamine, hindamisvahendite (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemid kohtuasjade haldamiseks või kohtustatistika) tõhustamine ning kohtuotsuste õigeaegsuse ja kvaliteedi standardite kehtestamine
• Kohtusüsteemide sõltumatuse toetamine, parandades kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamise, edutamise ja hindamise korda
• Kohtuasjade jaotamise ümberkujundamine kohtutes

Avaliku elu eetikanormid kujunevad lähtuvalt juhtivametnike hoiakutest ja väärtustest. Eetikanormide kujundamine on valitsuse ja ametisse valitud tippametnike ülesanne. Eetilise käitumise standardeid kohaldatakse ka kõigi ametnike suhtes.

Komisjon toetab liikmesriike, et suurendada haldustavade läbipaistvust ja aruandekohustust. Ta pakub praktilist tehnilist tuge eetikasuuniste ning korruptsiooni- ja pettusevastase võitluse strateegiate ja poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Toetust antakse reformide kavandamise ja rakendamise kõigis etappides.

TOETUSE NÄITED

• Korruptsiooni- ja pettusevastase võitluse strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamine ja rakendamine, sealhulgas edu mõõtmise näitajate määratlemine
• Eetikasuuniste koostamine (nt huvide konflikti või distsiplinaarmeetmete kohta), et tugevdada avaliku halduse usaldusväärsust
• Sisekontrolli- ja siseauditisüsteemide, strateegiate ja metoodika väljatöötamine, et tugevdada kontrolli avaliku sektori asutustes
• Hankestruktuuride, -standardite ja -süsteemide arendamine ja ajakohastamine, et tagada riigieelarve ja ELi vahendite usaldusväärne haldamine

Eelarvepiirangud survestavad avalikku sektorit kasutama nappe ressursse tõhusalt. Samal ajal peavad riigid arvestama oma kodanike muutuvate vajadustega. Seepärast ärgitatakse ELi pädevaid asutusi oma tööjõuvajadust paremini kavandama ja looma personalihaldussüsteemi, mis aitab edendada õppimis- ja karjäärivõimalusi.

Pädevate töötajate leidmiseks tuleb rakendada asjakohaseid personalistrateegiaid. Kvaliteetse avaliku halduse ülesehitamisel ja majanduskasvu edendamisel on personaliarenduse vahenditel üha suurem roll

TOETUSE NÄITED

• Menetluskorra kindlaksmääramine, et tippjuhtide valimist depolitiseerida ja professionaalsemaks muuta
• Heade tavade väljatöötamine, et tagada töötajate asutusesisene liikuvus
• Riigiteenistujate tulemuslikkuse hindamise süsteemide rakendamine (sh hindamissüsteemide läbivaatamine)
• Avaliku sektori tööjõu planeerimise protsessi kujundamine, et tulla toime tulevase personalivajadusega
• Muutuste juhtimise meetmete rakendamine (sh organisatsiooniliste strateegiate väljatöötamine ja rakendamine)

Mitmes ELi liikmesriigis esineb viivitusi ELi fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel. Selle põhjuseks on sageli nõrgad haldusstruktuurid, ebapiisav kavandamis- ja juhtimissuutlikkus ning vähesed projekti kavandamise oskused.

Struktuurireformide toe peadirektoraat toetab ELi liikmesriike, et suurendada nende suutlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade kavandamisel, juhtimisel ja rakendamisel.

TOETUSE NÄITED

• Soovituste koostamine poliitika- ja arenguprioriteetide, sealhulgas piirkondliku spetsialiseerumise kohta
• Suuniste koostamine, et töötada välja tõhusamaid rakenduskavasid, mis keskenduvad territoriaalse arengu investeeringutele
• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimiskeskkonna hindamine ning soovituste andmine selle lihtsustamiseks ja tõhustamiseks
• Soovituste koostamine taristuprojektide kavandamise oskuste parandamiseks
• Suutlikkuse suurendamise meetmete pakkumine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil koos peamiste sidusrühmade, rahvusvaheliste ekspertide ja teiste ELi liikmesriikide esindajatega, et algatada valdkonnapoliitika dialoog ja saada kolleegidelt tagasisidet

Juhtimise ja avaliku halduse üksuse juhataja

DANIELE DOTTO

Peamine kontaktpunkt toetuse taotlemiseks tehnilise toe instrumendist

REFORM-TSIec [dot] europa [dot] eu (REFORM-TSI[at]ec[dot]europa[dot]eu)

Täiendavad üksikasjad valitsemise ja avaliku haldusega seotud tegevuse kohta

REFORM-B2ec [dot] europa [dot] eu (REFORM-B2[at]ec[dot]europa[dot]eu)

Lisateave

• Struktuurireformide toe peadirektoraat
• Tehnilise toe instrument