Tervisekriisid, vananev elanikkond, kasvavad ootused kvaliteetsetele teenustele ja tehnoloogia areng seavad surve alla tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime. Need tegurid näitavad vajadust struktuuriliste kohanduste ja/või reformide järele, et parandada rahvatervist ning tervishoiusüsteemide tõhusust, vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust, tagades samal ajal võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele.
ELi liikmesriigid kavandavad reforme nende probleemide lahendamiseks ja võtavad neid arvesse oma riiklikes terviseprogrammides, -meetmetes ja -strateegiates. Lisaks olemasolevatele toetustele pakub Euroopa Komisjon terviseametitele praktilist rakendustoetust reformide elluviimiseks ja heade tavade vahetamiseks teiste ELi liikmesriikidega.
Kooskõlas Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide prioriteetidega annab komisjon oma panuse, et kaitsta paremini kodanike tervist, võimaldada liikmesriikidel ennetada tulevasi pandeemiaid ja nendega toime tulla ning parandada liikmesriikide tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet. Seega on nii kriisi ajal kui ka tavaolukorras eesmärgiks kaitsta paremini inimeste tervist ning teha ettevalmistusi kestlikeks investeeringuteks, et tugevdada tervishoiusüsteeme ja toetada tervishoiutöötajaid.
Tervishoiusüsteemide vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse suurendamine
Valdkonna struktuurireformide peamine eesmärk on suurendada tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust. Komisjon teeb selle nimel koostööd liikmesriikide haldusasutustega, sealhulgas tervishoiuministeeriumide, tervisekindlustuse pakkujate ja riiklike terviseametitega ning arutab nendega mitmesuguseid teemasid. Komisjon toetab tervishoiusüsteemide täiustamist sellistes valdkondades nagu piiriülene tervishoid, e-tervis, tervisetehnoloogia hindamine, personaliküsimused, tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamine, rahastamis- ja hüvitamismehhanismid, hoolduse kvaliteet, vaimne ravi, pikaajaline hooldus ja õigusraamistik, et toetada konkurentsivõimelist farmaatsiatööstust ja vähendada ravimite puudust.
NÄITED TOETUSVALDKONDADE KOHTA
- Hoolduse kättesaadavus ja kvaliteet
- Esmatasandi tervishoid
- Haiglaravi
- Tervishoiutöötajad
- Ravi integreerimine
- Ravimite nappus
- Pikaajaline hooldus
- Vaimne tervis
Komisjon toetas Sloveenias strateegilist reformi neljas valdkonnas. Sloveenia ja Euroopa Komisjoni koostöö olulistes reformivaldkondades on lihtsustanud õigus- ja haldusnormide ettevalmistamist ja vastuvõtmist.
Komisjon toetab Eesti, Läti ja Leedu terviseameteid haiglavõrgu täiendamisel, et tagada ohutud, kättesaadavad ja tõhusad tervishoiuteenused.
Komisjon toetab Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Iirimaa, Läti, Leedu ja Sloveenia terviseameteid tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamisel, et veelgi parandada tervishoiusüsteemide tõhusust.
Komisjon toetab Austriat, et viia ellu esmatasandi tervishoiu reform, pakkuda tõhusaid iduteenuseid ja võimaldada tervishoiutöötajatel luua omaenda esmatasandi tervishoiuüksuseid.
Tervishoiu digiteerimine
Tervishoiu digiteerimine on üks tervishoiusüsteemi ümberkujundamise prioriteete. Kodanikel peab olema turvaline juurdepääs oma terviseandmetele ka piiriüleselt. Neile tuleb luua võimalus kasutada digivahendeid, et hoolitseda oma tervise eest, tegeleda haiguste ennetamisega, saada tagasisidet ja suhelda tervishoiuteenuste osutajatega. Mitu komisjoni rakendatavat tervishoiuprojekti on seotud tervishoiusüsteemide digiteerimisega ning neis käsitletakse riiklikke strateegiaid ja uusi juhtimismudeleid või otsitakse lahendusi koostalitlusvõimega seotud küsimustele.
Toetusmeetmetele tuginedes saavad ametiasutused kehtestada strateegilised, juhtimis- ja tehnilised raamistikud, et suunata tervishoiusüsteemide tõhusat digipööret ja investeeringuid e-tervise taristusse.
NÄITED TOETUSVALDKONDADE KOHTA
- E-tervishoid
- Koostalitlusvõime
- E-juhtimine
- Telemeditsiin
Komisjon toetab Horvaatiat e-tervise strateegilise arengukava (2020–2027) ja tegevuskava (2021–2022) väljatöötamisel.
COVID-19 on tekitanud palju probleeme ja toonud esile maailma riikide tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide nõrgad kohad.
Horvaatia tervishoiuministeerium ja Euroopa Komisjoni struktuurireformi tugiteenuste peadirektoraat korraldasid 15. septembril 2020 seminari „E-tervise ellujäämisvõimeliste strateegiate arendamine kriisi ajal“, et jagada teadmisi selle kohta, kuidas töötada välja vastupanuvõimeline e-tervise strateegia 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jaoks. Seminaril osales arvukalt e-tervise eksperte liikmesriikide tervishoiuministeeriumidest, tervishoiuasutustest ja IT-ettevõtetest.
Dokument, milles tutvustatakse e-tervise uuendusi, mis on välja töötatud ja mida kasutatakse kohalikul ja riiklikul tasandil, et aidata 2020. aasta kevadel toime tulla COVID-19 üleilmse pandeemiaga, ning esitatakse mõned praktilised soovitused ja tegevusjuhised ELi ja liikmesriikide sidusrühmadele.
Rahvatervis, haiguste ennetamine ja tervise edendamine
Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime parandamisel, eelkõige, kuid mitte ainult tervisekriiside ajal, on võtmeteemad rahvatervis, haiguste ennetamine ja tervislike eluviiside edendamine. Paljud haigused on ennetatavad ja neid saab diagnoosida varakult, enne kui patsient vajab ravi. Kodanike jaoks tuleb luua terviklik rahvatervise poliitika ning neile tuleb anda juurdepääs haiguste ennetamise ja tervise edendamise teenustele.
Toetusmeetmetele tuginedes saavad ametiasutused kehtestada strateegilised, juhtimis- ja tehnilised raamistikud, et suunata tervishoiusüsteemide tõhusat ümberkujundamist ja võtta meetmeid tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks.
NÄITED TOETUSVALDKONDADE KOHTA
- Rahvatervis
- Antimikroobikumiresistentsus
- Nakkushaigused
- Genoomika
- Vähktõve sõeluuringud
Komisjon toetab Saksamaad raamistiku väljatöötamisel genoomika laialdasemaks kasutuselevõtuks tervishoiuteenuste osutamisel, eelkõige vähktõve ja haruldaste haiguste valdkonnas.
Komisjon toetab Prantsusmaa ametiasutusi, et töötada välja ja rakendada meetmeid, millega tagatakse patendikaitseta (tavaliselt geneeriliste) antibiootikumide püsiv kättesaadavus inimestele ja loomadele.
