Põhisisu juurde
Reform Support

Rohepööre

Kliimameetmete rakendamine ja heitkoguste vähendamine

Kliimameetmed on Euroopa rohelise kokkuleppe tuum. Euroopa Liidus on juba saavutatud häid tulemusi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, säilitades samal ajal majanduskasvu. Lähiaastatel tuleb veel rohkem ära teha. EL seadis eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning seega peavad kõik liikmesriigid rakendama sidusat kliimapoliitikat.

Euroopa Komisjon pakub tehnilise toe instrumendi kaudu riikide ametiasutustele abi, et kavandada ja rakendada reforme, mis toetavad riikide kliimaeesmärke.

 

TOETUSE NÄITED

  • Kliimapoliitika arendamine (nõu andmine kliimastrateegiate ja tegevuskavade kohta ning kasvuhoonegaaside heitkoguste modelleerimine)
  • Maakasutuse ja metsamajandamise toetamine (linnaplaneerimine, arukad linnad, metsaarvestus ja metsade inventeerimine)
  • Rannikualade kaitse tõhustamine ning üleujutuste ja rannikuerosiooni riskijuhtimine
  • Looduspõhiste lahenduste väljatöötamine, et tulla toime kuumalainete, põua ja üleujutustega ning parandada linnades õhukvaliteeti
  • ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rahastamisvahendite rakendamine
  • Elektrisüsteemide süsinikuheite vähendamine (taastuvenergiasõbralike turgude ja õigusraamistike kujundamine)
  • Turupõhiste toetuskavade väljatöötamine investeeringuteks taastuvenergiasse ja energiatõhususse
  • Riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamine (analüütiline ja energiamodelleerimine)
  • Energiatõhusate kütte- ja jahutussüsteemide kasutuselevõttu toetavate meetmete hindamine
  • Hoonete energiatõhusust parandavate investeeringute edendamine
  • Säästvat transporti, liikuvust ja alternatiivkütuseid käsitleva poliitika määratlemine
  • Siseveetranspordi ja kiirraudteede edendamine

Õiglane üleminek

Kõik ELi liikmesriigid, piirkonnad ja sektorid peavad panustama, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, kuid mõned peavad teistest rohkem pingutama. Eriti mõjutab see fossiilkütustest ja CO₂-mahukatest tööstusharudest sõltuvaid piirkondi, kus peavad toimuma põhjalikud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed muutused.

Euroopa Komisjon aitab liikmesriikidel mobiliseerida vahendeid ja võtta meetmeid, et tagada sihtotstarbeline toetus piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige enam mõjutab. Struktuurireformide toe peadirektoraat abistab tehnilise toe instrumendi kaudu 17 liikmesriiki, et valmistada ette territoriaalsed õiglase ülemineku kavad, mille liikmesriigid peavad koostama õiglase ülemineku mehhanismi raames rahaliste vahendite saamiseks.

 

TOETUSE NÄITED

  • Üleminekuprobleemide ja -vajaduste hindamine
  • Kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks vajalikke meetmeid hõlmava tegevuskava koostamine
  • Sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide toetamine, et saavutada üksmeel selles, kuidas toimub kliimaneutraalsele majandusele üleminek
  • Ettepanekute esitamine ülemineku juhtimismehhanismide kohta

 

Kestlik areng

EL on täielikult pühendunud sellele, et olla koos liikmesriikidega kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel esirinnas. 17 kestliku arengu eesmärki aitavad muuta inimeste elu paremaks ja kaitsta planeedi tervist, et nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade vajadused saaksid täidetud. Alates 2020. aastast analüüsib Euroopa Komisjon põhjalikumalt kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja on karmistanud järelevalvet Euroopa poolaasta raames. Samal ajal võtavad liikmesriigid kestliku arengu eesmärke arvesse oma poliitika kujundamisel ja töötavad välja sihipäraseid poliitikameetmeid, et liikuda kestlikuma arengu suunas.

 

TOETUSE NÄITED

  • Säästva arengu strateegia väljatöötamine aastaks 2050
  • Tegevuskava väljatöötamine, et parandada maapiirkondade elanike heaolu ja tagada maapiirkondade majanduslik stabiilsus
  • Kestliku arengu strateegia rakendamine, võttes kestliku arengu eesmärke arvesse kõigil valitsustasanditel tehtavate otsuste puhul

 

Energia

ELi poolt 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja vähendada energiasüsteemi süsinikuheidet. Samas peab energia olema tarbijatele ja ettevõtjatele kindel ja taskukohane. Selle saavutamiseks tuleb ühendada liikmesriikide energiasüsteemid täielikult integreeritud, digiteeritud ja konkurentsivõimeliseks ELi energiaturuks, mis põhineb suures osas taastuvatel energiaallikatel. Lisaks õigusloome reformidele peavad liikmesriigid võimaldama ja edendama täiendavaid investeeringuid puhtasse energiasse ja energiatõhususse.

 

TOETUSE NÄITED

  • Õigusliku ja reguleeriva raamistiku kohandamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks
  • Energiatõhususe edendamise poliitikameetmete kindlaksmääramine
  • Konkurentsivõimeliste elektriturgude kujundamine
  • Takistuste kõrvaldamine puhta energia rahastamis- ja teenuseturgudelt
  • Strateegilise planeerimise toetamine energia modelleerimise ja analüüsi kaudu

Transport ja liikuvus

Transport võimaldab inimestel, teenustel ja kaupadel Euroopa Liidus vabalt liikuda. See on ELi integratsiooni nurgakivi, mis ühendab inimesi eri piirkondades ja riikides ning on ka oluline majandussektor. Nõudlus transpordi järele kasvab pidevalt, kuna majandus on üha rohkem integreeritud. See loob võimalusi, kuid ka uusi väljakutseid. Transpordisektorist on pärit peaaegu veerand ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja transport on linnades üks peamisi õhusaaste tekitajaid. Liikmesriigid otsivad võimalusi arukate, jätkusuutlike ja tõhusate transpordilahenduste väljatöötamiseks. See nõuab kasutajate esikohale seadmist ning neile taskukohasemate, kättesaadavamate, tervislikumate ja puhtamate alternatiivide pakkumist.

 

TOETUSE NÄITED

  • Poliitika, majandushoobade ja õigusraamistike analüüsimine
  • Tasuvusanalüüside tegemine
  • Investeerimisstsenaariumide ja -mõjude modelleerimine
  • Poliitiliste soovituste, tegevus- ja rakenduskavade väljatöötamine
  • Kommunikatsioonistrateegiate ja -kavade koostamine

Keskkond ja ringmajandus

Keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab majandustegevust üha rohkem. Äärmuslikud ilmastikutingimused kahjustavad inimeste tervist ja muudavad loodusvarade kättesaamise keerulisemaks. Euroopa rohelise kokkuleppe peamised prioriteedid on ELi looduskapitali kaitsmine, üleminek ressursitõhusale majandusele ja inimeste kaitsmine keskkonnaga seotud surve eest. Nende eesmärkide saavutamiseks rakendavad liikmesriigid reforme ning täiustavad keskkonnapoliitikat ja -strateegiaid.

Struktuurireformide toe peadirektoraat toetab riikide ametiasutusi keskkonnaseisundi halvenemist vältida aitavate reformide kavandamisel ja rakendamisel.

TOETUSE NÄITED

  • Olmejäätmete käitlemise poliitika määratlemine riiklikul ja kohalikul tasandil
  • Riiklike ringmajanduse strateegiate ja tegevuskavade ettevalmistamine
  • Tööstuste süsinikuheite vähendamise vahendite rakendamine
  • Veemajanduse ja veevarustusteenuste seire korraldamine

Teadus ja innovatsioon

Digitehnoloogial on suur mõju meie elu- ja ettevõtlusviisile. Liikmesriigid peavad saama kasu üha rohkem digitaliseeruvast ühiskonnast ja tulema toime sellega kaasnevate probleemidega. Selleks on vaja kujundada asjakohased poliitikameetmed ja võtta kasutusele uuenduslikud lahendused, mis annavad ettevõtjatele kindlustunde, pädevuse ja vahendid digipöördeks ja majanduskasvuks. Tootlikuma ja keskkonnahoidlikuma majanduse jaoks on otsustava tähtsusega süstemaatiline ja tulevikku suunatud teadus- ja innovatsioonistrateegia.

TOETUSE NÄITED

  • Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö tõhustamine, et parandada innovatsioonipoliitika rakendamist
  • Uurimisinstituutide suutlikkuse suurendamine, eelkõige teadmiste ja parimate tavade jagamise kaudu
  • Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonitegevuse tõhustamine

Avaliku ja erasektori rahastamisvahendite keskkonnasäästlikumaks muutmine

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab märkimisväärseid investeeringuid ja erasektoril on rohepöörde rahastamisel keskne roll. Investeeringute edendamiseks on vaja järjepidevaid strateegiaid, uuenduslikke õigusraamistikke ja arukaid vahendeid. Riikide valitsustel on rohepöörde rahastamisel samuti tähtis ülesanne, nad peavad saatma õigeid hinnasignaale ja suunama avaliku sektori kulutusi jätkusuutlikesse poliitikameetmetesse. Riigid peavad keskkonnahoidlike riigihangete kaudu stimuleerima nõudlust kestlikumate kaupade ja teenuste järele ning vähendama avalike teenuste CO2 jalajälge. Kindel juhtimisraamistik tagab, et otsustajad võtavad endale vastutuse tulevaste põlvkondade ees.

Selleks et probleemidest üle saada, toetab struktuurireformide toe peadirektoraat liikmesriike järgmistes valdkondades:

  • keskkonnahoidlik eelarvestamine ja keskkonnamaksud;
  • keskkonnahoidlikud riigihanked;
  • kestlik rahandus ja investeerimine.

TOETUSE NÄITED

  • Avaliku sektori keskkonnahoidlike investeeringute suurendamine
  • Eelarveraamistikes keskkonnahoidlike ja keskkonnavaenulike poliitikavaldkondade kulude ja maksukulude läbivaatamine
  • Keskkonnahoidliku maksustamise kavandamine ja selle mõju modelleerimine
  • ELi rohelise eelarvestamise suuniste rakendamine
  • Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava väljatöötamine liikmesriikidele ja riiklikele tugipankadele
  • Roheliste võlakirjade raamistike rakendamine

Kontaktandmed

Peamine kontaktpunkt toetuse taotlemiseks tehnilise toe instrumendist

Lisateave