Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ohustavad Euroopa ja kogu maailma kestmajäämist. Nende probleemide lahendamiseks on koostatud Euroopa roheline kokkulepe. See on Euroopa uus majanduskasvu strateegia, et muuta liit nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet. Kliima- ja keskkonnaprobleemid tuleb pöörata võimalusteks ja muuta rohepööre kõigi jaoks õiglaseks ja kaasavaks.
Euroopa Komisjon aitab ELi liikmesriikidel kavandada ja rakendada reforme, mis toetavad rohepööret ja aitavad saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Samuti aitab komisjon kavandada kesk- ja kohalike asutuste jaoks asjakohaseid menetlusi ning luua kooskõlastusstruktuure, mis on vajalikud keskkonnahoidliku poliitika rakendamiseks.
Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks pakutavat tehnilist tuge tutvustav brošüür >
Kliimameetmete rakendamine ja heitkoguste vähendamine
Kliimameetmed on Euroopa rohelise kokkuleppe tuum. Euroopa Liidus on juba saavutatud häid tulemusi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, säilitades samal ajal majanduskasvu. Lähiaastatel tuleb veel rohkem ära teha. EL seadis eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning seega peavad kõik liikmesriigid rakendama sidusat kliimapoliitikat.
Euroopa Komisjon pakub tehnilise toe instrumendi kaudu riikide ametiasutustele abi, et kavandada ja rakendada reforme, mis toetavad riikide kliimaeesmärke.
TOETUSE NÄITED
- Kliimapoliitika arendamine (nõu andmine kliimastrateegiate ja tegevuskavade kohta ning kasvuhoonegaaside heitkoguste modelleerimine)
- Maakasutuse ja metsamajandamise toetamine (linnaplaneerimine, arukad linnad, metsaarvestus ja metsade inventeerimine)
- Rannikualade kaitse tõhustamine ning üleujutuste ja rannikuerosiooni riskijuhtimine
- Looduspõhiste lahenduste väljatöötamine, et tulla toime kuumalainete, põua ja üleujutustega ning parandada linnades õhukvaliteeti
- ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rahastamisvahendite rakendamine
- Elektrisüsteemide süsinikuheite vähendamine (taastuvenergiasõbralike turgude ja õigusraamistike kujundamine)
- Turupõhiste toetuskavade väljatöötamine investeeringuteks taastuvenergiasse ja energiatõhususse
- Riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamine (analüütiline ja energiamodelleerimine)
- Energiatõhusate kütte- ja jahutussüsteemide kasutuselevõttu toetavate meetmete hindamine
- Hoonete energiatõhusust parandavate investeeringute edendamine
- Säästvat transporti, liikuvust ja alternatiivkütuseid käsitleva poliitika määratlemine
- Siseveetranspordi ja kiirraudteede edendamine
Toetus kliima- ja energiapoliitika seire- ja hindamisraamistiku loomiseks ning keskkonnamõju hindamise metoodika täiustamiseks
Toetus puhtasse energiasse (eelkõige taastuvenergiasse ja energiatõhususse) tehtavate investeeringute raamtingimuste parandamiseks Kreekas
Toetus hoonete energiatõhusust käsitlevate poliitikareformide ja rahastamisvahendite määratlemiseks.
Komisjon aitab Antwerpeni sadamal viia kaubavedu maanteelt üle raudteele ja siseveeteedele. Eesmärk on vähendada liiklusummikuid ning parandada laevade liiklemist sadamaalal ja laevaliikluse koordineerimist.
Õiglane üleminek
Kõik ELi liikmesriigid, piirkonnad ja sektorid peavad panustama, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, kuid mõned peavad teistest rohkem pingutama. Eriti mõjutab see fossiilkütustest ja CO₂-mahukatest tööstusharudest sõltuvaid piirkondi, kus peavad toimuma põhjalikud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed muutused.
Euroopa Komisjon aitab liikmesriikidel mobiliseerida vahendeid ja võtta meetmeid, et tagada sihtotstarbeline toetus piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige enam mõjutab. Struktuurireformide toe peadirektoraat abistab tehnilise toe instrumendi kaudu 17 liikmesriiki, et valmistada ette territoriaalsed õiglase ülemineku kavad, mille liikmesriigid peavad koostama õiglase ülemineku mehhanismi raames rahaliste vahendite saamiseks.
TOETUSE NÄITED
- Üleminekuprobleemide ja -vajaduste hindamine
- Kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks vajalikke meetmeid hõlmava tegevuskava koostamine
- Sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide toetamine, et saavutada üksmeel selles, kuidas toimub kliimaneutraalsele majandusele üleminek
- Ettepanekute esitamine ülemineku juhtimismehhanismide kohta
Kestlik areng
EL on täielikult pühendunud sellele, et olla koos liikmesriikidega kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel esirinnas. 17 kestliku arengu eesmärki aitavad muuta inimeste elu paremaks ja kaitsta planeedi tervist, et nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade vajadused saaksid täidetud. Alates 2020. aastast analüüsib Euroopa Komisjon põhjalikumalt kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja on karmistanud järelevalvet Euroopa poolaasta raames. Samal ajal võtavad liikmesriigid kestliku arengu eesmärke arvesse oma poliitika kujundamisel ja töötavad välja sihipäraseid poliitikameetmeid, et liikuda kestlikuma arengu suunas.
TOETUSE NÄITED
- Säästva arengu strateegia väljatöötamine aastaks 2050
- Tegevuskava väljatöötamine, et parandada maapiirkondade elanike heaolu ja tagada maapiirkondade majanduslik stabiilsus
- Kestliku arengu strateegia rakendamine, võttes kestliku arengu eesmärke arvesse kõigil valitsustasanditel tehtavate otsuste puhul
Kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks võttis Itaalia valitsus 2017. aastal vastu riikliku säästva arengu strateegia.
Energia
ELi poolt 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja vähendada energiasüsteemi süsinikuheidet. Samas peab energia olema tarbijatele ja ettevõtjatele kindel ja taskukohane. Selle saavutamiseks tuleb ühendada liikmesriikide energiasüsteemid täielikult integreeritud, digiteeritud ja konkurentsivõimeliseks ELi energiaturuks, mis põhineb suures osas taastuvatel energiaallikatel. Lisaks õigusloome reformidele peavad liikmesriigid võimaldama ja edendama täiendavaid investeeringuid puhtasse energiasse ja energiatõhususse.
TOETUSE NÄITED
- Õigusliku ja reguleeriva raamistiku kohandamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks
- Energiatõhususe edendamise poliitikameetmete kindlaksmääramine
- Konkurentsivõimeliste elektriturgude kujundamine
- Takistuste kõrvaldamine puhta energia rahastamis- ja teenuseturgudelt
- Strateegilise planeerimise toetamine energia modelleerimise ja analüüsi kaudu
The European Commission supported 17 Member States in identifying reforms and investments to reduce dependencies on fossil fuel imports from Russia and implement the REPowerEU.
Transport ja liikuvus
Transport võimaldab inimestel, teenustel ja kaupadel Euroopa Liidus vabalt liikuda. See on ELi integratsiooni nurgakivi, mis ühendab inimesi eri piirkondades ja riikides ning on ka oluline majandussektor. Nõudlus transpordi järele kasvab pidevalt, kuna majandus on üha rohkem integreeritud. See loob võimalusi, kuid ka uusi väljakutseid. Transpordisektorist on pärit peaaegu veerand ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja transport on linnades üks peamisi õhusaaste tekitajaid. Liikmesriigid otsivad võimalusi arukate, jätkusuutlike ja tõhusate transpordilahenduste väljatöötamiseks. See nõuab kasutajate esikohale seadmist ning neile taskukohasemate, kättesaadavamate, tervislikumate ja puhtamate alternatiivide pakkumist.
TOETUSE NÄITED
- Poliitika, majandushoobade ja õigusraamistike analüüsimine
- Tasuvusanalüüside tegemine
- Investeerimisstsenaariumide ja -mõjude modelleerimine
- Poliitiliste soovituste, tegevus- ja rakenduskavade väljatöötamine
- Kommunikatsioonistrateegiate ja -kavade koostamine
Keskkond ja ringmajandus
Keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab majandustegevust üha rohkem. Äärmuslikud ilmastikutingimused kahjustavad inimeste tervist ja muudavad loodusvarade kättesaamise keerulisemaks. Euroopa rohelise kokkuleppe peamised prioriteedid on ELi looduskapitali kaitsmine, üleminek ressursitõhusale majandusele ja inimeste kaitsmine keskkonnaga seotud surve eest. Nende eesmärkide saavutamiseks rakendavad liikmesriigid reforme ning täiustavad keskkonnapoliitikat ja -strateegiaid.
Struktuurireformide toe peadirektoraat toetab riikide ametiasutusi keskkonnaseisundi halvenemist vältida aitavate reformide kavandamisel ja rakendamisel.
TOETUSE NÄITED
- Olmejäätmete käitlemise poliitika määratlemine riiklikul ja kohalikul tasandil
- Riiklike ringmajanduse strateegiate ja tegevuskavade ettevalmistamine
- Tööstuste süsinikuheite vähendamise vahendite rakendamine
- Veemajanduse ja veevarustusteenuste seire korraldamine
Tihedalt asustatud riigis, nagu Madalmaad, peab piirkondade haldamine toimuma kooskõlastatud lähenemisviisi kohaselt.
Toetus Rumeenia majandustegevust reguleerivale asutusele, et ta saaks täita oma olulist rolli tulemuslikkust ja vastavust käsitlevate andmete keskse teabehoidlana.
Teadus ja innovatsioon
Digitehnoloogial on suur mõju meie elu- ja ettevõtlusviisile. Liikmesriigid peavad saama kasu üha rohkem digitaliseeruvast ühiskonnast ja tulema toime sellega kaasnevate probleemidega. Selleks on vaja kujundada asjakohased poliitikameetmed ja võtta kasutusele uuenduslikud lahendused, mis annavad ettevõtjatele kindlustunde, pädevuse ja vahendid digipöördeks ja majanduskasvuks. Tootlikuma ja keskkonnahoidlikuma majanduse jaoks on otsustava tähtsusega süstemaatiline ja tulevikku suunatud teadus- ja innovatsioonistrateegia.
TOETUSE NÄITED
- Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö tõhustamine, et parandada innovatsioonipoliitika rakendamist
- Uurimisinstituutide suutlikkuse suurendamine, eelkõige teadmiste ja parimate tavade jagamise kaudu
- Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonitegevuse tõhustamine
Leedu innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks on Leedu ametiasutused algatanud innovatsioonireformi.
Avaliku ja erasektori rahastamisvahendite keskkonnasäästlikumaks muutmine
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab märkimisväärseid investeeringuid ja erasektoril on rohepöörde rahastamisel keskne roll. Investeeringute edendamiseks on vaja järjepidevaid strateegiaid, uuenduslikke õigusraamistikke ja arukaid vahendeid. Riikide valitsustel on rohepöörde rahastamisel samuti tähtis ülesanne, nad peavad saatma õigeid hinnasignaale ja suunama avaliku sektori kulutusi jätkusuutlikesse poliitikameetmetesse. Riigid peavad keskkonnahoidlike riigihangete kaudu stimuleerima nõudlust kestlikumate kaupade ja teenuste järele ning vähendama avalike teenuste CO2 jalajälge. Kindel juhtimisraamistik tagab, et otsustajad võtavad endale vastutuse tulevaste põlvkondade ees.
Selleks et probleemidest üle saada, toetab struktuurireformide toe peadirektoraat liikmesriike järgmistes valdkondades:
- keskkonnahoidlik eelarvestamine ja keskkonnamaksud;
- keskkonnahoidlikud riigihanked;
- kestlik rahandus ja investeerimine.
TOETUSE NÄITED
- Avaliku sektori keskkonnahoidlike investeeringute suurendamine
- Eelarveraamistikes keskkonnahoidlike ja keskkonnavaenulike poliitikavaldkondade kulude ja maksukulude läbivaatamine
- Keskkonnahoidliku maksustamise kavandamine ja selle mõju modelleerimine
- ELi rohelise eelarvestamise suuniste rakendamine
- Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava väljatöötamine liikmesriikidele ja riiklikele tugipankadele
- Roheliste võlakirjade raamistike rakendamine
Iirimaa tulemuspõhise eelarvestamise raamistiku parandamine, et eelarvestamine ja aruandlus oleksid jätkusuutlikud
Komisjon toetas Hispaania riiklikku tugipanka ICO kestlikumate (keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete) tegevuste ja projektide otserahastamise strateegilise tegevuskava väljatöötamisel.
Kuigi Leedu pöörab jätkusuutlikule rahastamisele suurt tähelepanu, ei ole seda liiki investeeringute jaoks kogutud kapitali praegune tase pikas perspektiivis piisav.
